6.klass on läbitud,
palju on ka õpitud.
Palju targem olen ma,
Hansu poiss on tark ka.


Lemmiktund on esta,
sest seal sa juttu vesta.
Kehkas olla hea,
seal palli taguma pead.

Koomiks

1. Raamatus on piltide ülesanne aidata ette kujutada mis juhtus või hakkab juhtuma.

2. Koomiks sündis ürginimeste ajas. Enne kirja tekket. umbes 5500 aastat tagasi.

3. Sõna Koomiks tähendab juttu piltide abil seltamine.


4. Koomiks sarnaneb näitekirjanudega , kuna koomiksis asendavad dialoogi jutumullid. Koomiksi autor saab lisada napp teksti. Aga erinevalt näitekirjanikust saab koomiksikirjanik esitada tegelaste mõtteid.


5. Ma olen lugenud Tommy & Jerry koomiksit. See räägib kassist Tommyst kelle majas tegutseb pahatahteline kuid lõbus hiirepoiss Jerry. Kuntsikikutöö on väga hea, kuna on toodud palju detaile. Mulle meeldib Tommy & Jerry koomiksid , kuna need on väga lõbusad, ja neid on mul väga palju.

Fantaasiakirjandus

2. ülesanne

Poogen: tüüpsõna 8 (õpik)
Poogna, poognasse, poognat

Õudne: tüüpsõna 11 (raudne)
Õudse, õudset, õudsesse

Korsten: tüüpsõna 8 (õpik)
korstna, korstnat, korstnasse

Aldis: tüüpsõna 34 (rukis)
alti, aldist, aldisse

Needma: tüüpsõna 63 (murdma)
nean, needa, needsin

Vaaritama: tüüpsõna 52 (kirjutama)
vaaritada, vaaritan, vaaritasin

Teadma: tüüpsõna 63 (murdma)
tean, teadma, teadsin

Teotama: tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, teotan, teotasin

Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.

Varitseb

Maarja varitseb akna taga.

"Eesti keele sõnaraamatu" kasutamine

Varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finiš.

Näitekirjandus II

Sulev Nõmmik:

"Mehed ei nuta" (1968)
"Noor pensionär" (1972)
"Siin me oleme!" (1979)

Arvo Kruusement:

"Kevade" (1969)
"Don Juan Tallinnas" (1971)
"Suvi" (1976)
"Naine kütab sauna" (1978)
"Karge meri" (1981)
"Bande" (1985)
"Sügis" (1990)

Hardi Volmer:

Animafilmid:

"Imeline nääriöö" (1984)

"Nõiutud saar" (1985)

"Kevadine kärbes" (1986)

"Sõda" (1987)

"Tööd ja tegemised" (1988)

"Animeeritud autoportreed" (1989)

"Jackpot" (1990)

"Incipit vita nova" (1992)

"Hilinenud romanss" (1994)

"Keegi veel" (1998)

"Primavera" (1999)
Tim Burton
Steven Spielberg
Alfred Hitchcock

``Appi!!!´´ karjuvad inimesed mind nähes. Ma lõhun puid, autosid ja võin ka hävitada kõike mis ette jääb, ka inimesi.

1. Millal ja kus sündis filmikunst?

Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere`id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.
2. Mis hämmastas publikut maailma esimesel kinoseansil?

Esimel kinoseansil hämmastas vaatajaid liikuvad pildid
3. Kes on Charles Chaplin?

Charles Chaplin oli esimene kuulus filmitegija ja näitleja (inglise koomik)
(1889 - 1977).
4. Kus hoones asus Eesti esimene kinoteater?

Tallinna "Gloria Palace" oli esimene kinoteater Eestis.
5. Mis on esimene eesti mängufilm ja kes on selle autorid?

Esimene eestlaste tehtud mängufilm «Karujaht Pärnumaal».

6. Nimeta filmiliigid (3).

• Mängufilmid
• Nukufilmid
• Joonisfilmid
  

7. Mis on multifilmi alaliigid?

Ajalehed

Päevalehed:

Postimees
Päevaleht
Õhtuleht
Eesti Ekspress

Nädalaleht:

Maaleht

Ajakirjaniku päev

1. Tööpäev algab koosolekuga
2. Tuleb minna infot otsima
3. Helistama tuleb hakkata
4. Tuleb minna linna peale infot saama
5. Info käes hakkab ta artikklit kirjutama
6. Artikkel vlmis tuleb lisada fotod
7. Artikkel liigub edasi küljendaja kätte
8. Artikkel kujundatakse ja pannakse lehte
9. Leht trükitakse välja

Untitled

http://docs.google.com/Doc?docid=dfzgmfv5_26cwkgpdgf&hl=en

Uudis	Juhtkiri	Kolumn	Arvutus	Essee	Koomiks	Karikatuur
Teadete levitaja	Ajalehes tähtsal kohal esitatud lühikekirjutis, mis võtab seisukoha parajasjagu ühiskonnas kõige olulisema teema suhtes ja mille autorit ei märgita, see on otsekui kogu väljaande seisukohavõtt	Esseest lühem päevateemaline kirjutismis asub kindlal kohal ja ilmub korrapäraselt	Mahult kolumni ja essee vahele jääv kirjutis, mis väljendab kirjutaja korraliku lahtikirjutatud arvamust mingist raamatust,filmist, teatrietendusest või üritustest	Lühem kui isikupärane kirjutis kirjatuslikul, taeduslikul või ühiskondlikul teemal	Lõbusama tuju loomiseks	on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest.

Kakskümend neli väravat ja murtud roided

2.Dialoog kohtuniku ja vastasmeeskonna kapteniga(Švišgi)

Švišgi: Kas see on lubatud et pall hõljub

Kakskümend neli väravat ja murtud roided

1.kahe vastasmeeskonna jalpalluri vahel pärast matši;

Vastasmeeskonna jalpallur: See oli sohk, ebaaus võit.

Jakubov:Ei olnud Reeglites pole kirjas et õhus hõljuv pall pole lubatud.

Vastasmeeskonna jalgpallur: Ikkagi.

jakubov: Kas sa oled kuulnud et üks poiss leiti eitede poolt sdaadionilt roide luude murrdudega.

Vastasmeeskonna jalgpallur: Ei tea.

Jakubov: Huvitav kuidas temaga nii juhtus?

Vastasmeeskonna jalgpallur: Äkki sai ta tribüünil palliga pihta, selle löögi ajal kui keegi teie tiimist värava lõi. Läbi võrgu.

Jakubov: Võimalik. Aga ma pean nüüd pere juurde ruttama pojal on täna sünnipäev. Nägemist!

Vastasmeeskonna jalgpallur: Õnnitlege teda minu poolt ja nägemist!